Kokkuvõtted

1). Kuidas lähenesid antud teemale? 

Kuna ma olen eripedagoog.  Ma pean teadma, mida IT tehnoloogiat  on erivajadustega inimestele. Aga õppe aja jooksul, juba 2 aastat, oleme olnud palju ekskursioone ja näinud piisavalt erinevate IT  võimalused . See oli väga huvitav külastada raamatukogu kurtidele, et näha, kuidas nendel raamatute trükkimine toimub, kuidas nad kasutavad klaviatuuri ja veel paju erinevajd asjad. Meile on oluline teada kuidas elavad erivajadustega inimesed nende tava elus, mitte ainult kuidas lihtsustada nende elu ja teha paremini, vaid ise arusaada kui raske on nende kohas olla.

2). Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures?  

Muidugi mitte. Kuna minu ema keel on vene keel, mul oli lihtsam leida lisa info oma emakeeles, mulle niimodi oli  mugavaim, ja võtab vähem aega. Aga kahjuks vene internetis on palju vähen informatsioni mis on seotud Erivajadustega enimistega, selles mõttes mõnikord oli lihtsam kasudata antud linkid. Aga kui mina tegin veebi lehti siis mulle kindlasti oli lihtsam kasutada teised allikad.

3). Kuidas tööd organiseerisid?  

Kui rääkida tõsiselt mulle on raske öelda, et mina ona tööd organiseerisin. Kõik ülesanned olid tehtud viimasel hetkel.  Juhtud, et palju aega olin haige, ja kui tulen ülikoolis pärast haigust saan aru, et on vaja väga palju erinevajt ülesanned teha. Ja oli väga raske oma aja planeerida.

4). Kas otsisin ise veel materjali juurde? 

Jah, otsin materjaali juurde, kõige raske mulle oli veebi lehti teha. Mina mäletan, et koolis informatika tunnis tegime samad asjad, aga see oli nii ammu. Ja mina kasutasin erinevajt viideod vene keeles. Kui mina mingit tööd teen, siis igaks juhuks kasutan lisa materjali, et paremini teema arusaada.


5). Soovitusi teistele õppijatele? 

Soovitan teistele õiges ajas kõik ülesanned teha. Ja kui on mingid küsimused või mingid asjad ei ole arudaavad siis kindlasti on vaja tulla ja küsida, mitte jätta kõik viimasele hetkele, kuidas seda tegin mina.
Aga tahtsin veel öelda, et kursus oli väga huvitav. Ja kõik oli väga hasti välja mõelnud. Näitesk  http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed#Teemad
oli kõik inofrmatsioon olemas, oli võimalus mitte ainult oma ülesanned teha, vaid võrrelda kuidas teised kursuse osalejad oma ülesanned teevad. Suur tänu  Sirje Klaosile, et andis meile võimalus palju uued, huvitavad asjad teada saada.

ÜLESANNE 6

·         Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid

·         Virtuaalkogukonda, mida kirjeldan on Twitter. Uurin, mida suhtlusportaal endast kujutab, kuidas seda kasutada, millised on huvitavamad abivahendid?

·         Mis on Twitter? Idee, vidinad, kuulsad säutsujad? Enamjaolt. 

·         Hetkel kõige kuumem ja kiiremini kasvav suhtlusvõrgustik Twitter teeb silmad ette isegi Facebook’ile. Twitteri aastane tõus on +1689% . Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos, Californias. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt aastal 2006 on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011. aastal kasutab seda umbes 200 miljonit inimest. Twitter on mikroblogimise keskkond: sissekannete pikkus saab olla max 140 tähemärki. Twitter on nagu üks suur ülemaailmne jututuba ja üha enam kõigi, ka eestlaste igapäevane kommunikatsioonikanal.

·         Twitteri olemus.

·         Twitteri idee on äärmiselt lihtne: liitud, saad kirjutada sissekandeid ning lugeda teiste omi, liites neid “Follow” nupu abil ühtsesse voolu. See 140 tähemärki on hea piiraja – paned oma mõtte väga konkreetselt kirja ja seda on hea lihtne lugeda, erinevalt pikkadest klassikalise blogi sissekannetest. Saad ka piirata, et sinu sissekandeid saavad lugeda vaid need, kellel seda teha lubad.

·         On neid, kes kirjutavad, et nad söövad parajasti võileiba, seega võiks jälgida, keda sõbranimekirja lisad. On neid, kes levitavad (erialast) infot näiteks põnevate linkide näol. Seetõttu võib öelda, et Twitter toimib ka turundus- ja PR-kanalina.

·         Oma sõprade säutsatusi saad lugeda ka RSS abil, selle abil saab oma sissekanded automaatselt läkitada ka näiteks Facebook’i. Lisaks on abiks kõikvõimalikud lisavidinad (neist juttu allpool), inimeste ning sisu otsing ja trendid (# sümboliga määratav).

·         Twitteri kasulikud vidinad.

·         Twitteri tugevus on kindlasti tema avatus: sa saad ise ehitada twitteri külge (Twitter API) oma rakenduse, näiteks brauseriplugina või veebirakenduse.

·         Firefoxi plugin “Twitterfox”

·         twitterfox.net

·         Twitteri lugemiseks ja ka kirjutamiseks saab kasutada brauseri nurgas istuvat väikest abilist nimega Twitterfox. See annab märku kohe kui mõni säutsatus laekub, samuti lubab mugavalt ka ise sissekannet teha.

·         TweetDeck
tweetdeck.com
Funktsionaalne ja mõnusa väljanägemisega Windowsi või Maci alla installitav programmike Twitteri jälgimiseks. Annab tervikliku ülevaate, võimaldab sorteerida inimesed gruppidesse.

 

 

Seega Twitter on loodud selleks, et inimene saakd ennast väljendada, oma arvamust jagada teistega ja arutleda seda. Selline virtuaalkogukond on eriti hea nende jaos, kes tavaelus kardavad teistega reaalselt suhelda või oma mõtteid avaldada, kuid samas interneti kaudu on seda kergem teha, määrates ise, kes saavad sinu blogile pääsu, kes saavad seda lugeda ja kommenteerida.

 

Ülesanne 5

Ligipääsetav Internet

Veebileht: https://dl.dropboxusercontent.com/u/21682298/Haridustehnoloogia/Index.htm 
Autor:  Julia Glushkova

Veebileht on hästi tehtud. Ei ole midagi erilist. Selle nimi on 'Päikesesüsteem' vasakus servas on kõik planeedid Päikesesüsteemis nende õiges järjekorras alates päikesest. Kohapeal on olemas seos. Te võite selle peale klõpsata ja selle kohta tuleb kirjeldus ja pilt. Pärast Maa on eraldi punktina Kuu. Millel on olemas ka kirjeldus ja pilt. Lisatud on muid linke, kust saab leida Maa ja Kuu kohta informatsiooni .Leheküljel on ainult 2 elementi. Valideerides W3C validaatoriga Igal Lehel leiti vigu.

 

 Oleks võinud teha seda mugavam ja värvikam, kuid informatsioon on huvitav. Oleks tore, kui iga planeedil oleks kirjeldus.
Lehel polnud puudu CSS faili.

Kokkuvõtte : Üldiselt lehekülg pole paha kuid on mõningad vead nagu CSS faili puudumine. Lehekülg on väga lihtsalt sisustatud ja pole mugav.

ÜLESANNE 4

 Tugitehnoloogia

·         Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel ( ~ 1lk).

 

Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees - kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest.

 

Valisin võrdluseks punktkirjamonitori ja punktkirjaklaviatuuri.

Punktkirjamonitor

Arvuti kasutamiseks puudega inimestele on leiutatud mitmesuguseid erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Üheks oluliseimaks nende seast võib pidada punktkirjamonitori, sest see on loodud väga raske puudega inimestele arvuti kasutamiseks.Puutemonitor on IT lahendus, mis leiutati raske nägemis- plus kuulmispuudega inimestele. Puutemonitoriga saavad pimedad kurdid lugeda arvutist erinevaid tekste punktkirja abil. Enamustel puutemonitoridel varieerub elementide arv 18-st 80-neni. Võrreldes kõneväljundiga on puutemonitor kallim, kuid võimaldab palju suuremat paindlikkust näiteks programmeerimisel. Punktkirjamonitor on ülimalt tänuväärne seade, kuna on ainus sobiv väljundvahend pimekurtidest arvutikasutajatele.

Seade punktkirja dünaamiliseks esituseks üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Elementide arv varieerub 18-st 80-ni, levinuim on 40 märgiga monitor. Kõneväljundiga võrreldes on kallim ja selle kasutamist on raskem omandada, kuid samas võimaldab punktkirjamonitor palju suuremat paindlikkust (näiteks programmeerimisel, kus on pidevalt tarvis tekstis manööverdada). Punktkirjamonitor on ka pea ainus sobiv väljundvahend pimekurtidele arvutikasutajatele.

Punktkirjaklaviatuur

Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast. See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid. Eeliseks on paljudel juhtudel väiksemad mõõtmed kui tava-arvutiklaviatuuril - nii on teda lihtsam kaasas kanda. Paljud pimedad inimesed aga kasutavad ikkagi tavaklaviatuuri, et vähem sõltuda eritehnoloogiast.

 

Mõlemad tarkvara/seadme eesmärgiks on lihtsustada või muuta üldse võimalikuks erivajadustega inimestele igapäevane arvuti kasutamine.

Punktkirjamonitori kasutamine nõuab seadme võimaluste tundma õppimist ning head punktkirja lugemisoskust.  Võrreldes punkkirjaklaviatuuriga on punktkirjamonitori kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjamonitorilt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjamonitoril tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel.

Ülesanne 3

                                                             
                                                 IT ja erivajadustega inimesed
 

                                                         

Ma arvan, et IT tehnoloogia mängib suurt rolli erivajadustega inimeste elus. Neil ei ole alati võimalust kohtuda isiklikult inimestega, leida hea palgaga tööd. Infotehnoloogia on hea abimees sellistes olukordades . Näiteks, suhelda on moes sotsiaal võrgustikkes, mis on praegu väga mitmekülgsed. Võib teha videokõnesid,saata pilte, helisalvestisi , mis on jagatud eri valdkondadega. Selline suhtlemine on väga lähedane reaalsusele. Just tänu internetile inimesed saavad leida endale tööd, et teha seda, mida füüsiliselt ei saa teha. Näiteks disain ja kodulehekülgede loomine on väga populaarne. Paljud firmad tahavad veebilehekülgi, et meelitada rohkem kliente. Lisaks on palju muid võimalusi tööd internetis . Tehnoloogia ei seisa paigal . (ne ponela predlozhenija, v nogi..)
Tänu IT tehnoloogiale saavad inimesed hästi veeta oma vabaaega. Kohe praegu saab hõlpsasti alla laadida hea kvaliteediga filmi ja seda vaadata televiisorist või arvutist. Samas nüüd ilmusid 3D televiisorid. Erinevad stereosüsteemid, mille heli on väga puhas ja teeb filmi vaatamise põnevamaks ja nauditavamaks.


Ma arvan, et sa peaksid alati hoida silma peal , mida uut on valdkonnas iinfotehnoloogias. Erivajadustega inimesed peaksid kah seda jälgima. Nüüd igaüks saab leida midagi , mis sobib talle.
Interneti abiga võite vaadata läbi erinevaid kursusi . Pärast kursuse lõpetamist saate diplomi. Saab tegeleda eneseharimisega.

Ülesanne 2

veebitegemise kiirkursus

http://mashatask.netau.net/masha/index.html

ÜLESANNE 1

Näited:    a) ajaloost või olevikust maailma eri paigust - Eestis kasutatav hariduslike erivajaduste käsitlus pärineb suurel määral angloameerika kultuuriruumist andmetel määratletakse hariduslike erivajadustena (nt. õpiraskusi; nägemispuudeid; muid terviseprobleeme; eriandekust jne).

Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele, samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid. Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel.

                b) Tabu ehk puue – selle esialgne määratlemine oli: pole jalga, ei näe, ei kuule. Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:

·         Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta

·         Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse

Sparta ajal jäeti puuetega vastsündinuid mägedesse surema, visati kaljult alla. Hitleri ajal inimeste hävitamine.

Kõik ainult sellepärast, et see laps ei saa teha seda, teist ja kolmandat.

                  c) Tervisehäire kui puue – renessansiperioodist kuni uusajni, muutus arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Puudega inimene hakkas võrduma enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult. Tänu sellele muutus inimeste suhtumine, puuega inimene muutus subjektist objektiks. Sellest sai meditsiiniline puudekäsitlus, mis kestab ka tänapäevani.

Kuid 19. sajandi teisel poolel tekkinud eugeenikaliikumine, põhines Sparta mudelile.

                 d) Puue kui ühiskonna probleem – olid erinevad probleemid, nagu näiteks: kitsas ukseava, kust inimene oma rattatooliga läbi ei saanud. Tänapäeval abiks on olemas: kuuldeaparaat, nägemisabivahendid või operatsioon. Tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos takistustega.

Diagnoos kui "puue" on tänapäeval rahulikum, nagu oli mainitud, paljud elavad tavapärast eluviisi. Kõik, kes on "teistsugused", saavad tänapäeval sarnaneda teistega peaaegu samaväärselt kui tervena sündinud inimene. Meditsiiniteadus ja tehnika on niivõrd arenenud, et inimesele, kes sündis ilma käeta või jalata on võimalik asendada kätt ja jalga nii, et tänu oma mõtlemisele saab sellega liigutada, kontrollida jne.

 

                 e) Puue kui eluviis – kuna kõik me oleme erinevad, siis ka puuega inimene tajub oma probleemi erinevalt. Keegi kardab võõraid silmi ja jutte, aga keegi ei pane sellepeale tähele. Sama nagu kurtidel oma rühm on ka tavainimestel oma rühm. Meil näiteks prillid ja puudega inimestel oma gruppid nagu kurdid. Grupp on nagu omamoodi puue liik.