ÜLESANNE 1

Näited:    a) ajaloost või olevikust maailma eri paigust - Eestis kasutatav hariduslike erivajaduste käsitlus pärineb suurel määral angloameerika kultuuriruumist andmetel määratletakse hariduslike erivajadustena (nt. õpiraskusi; nägemispuudeid; muid terviseprobleeme; eriandekust jne).

Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele, samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid. Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel.

                b) Tabu ehk puue – selle esialgne määratlemine oli: pole jalga, ei näe, ei kuule. Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:

·         Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta

·         Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse

Sparta ajal jäeti puuetega vastsündinuid mägedesse surema, visati kaljult alla. Hitleri ajal inimeste hävitamine.

Kõik ainult sellepärast, et see laps ei saa teha seda, teist ja kolmandat.

                  c) Tervisehäire kui puue – renessansiperioodist kuni uusajni, muutus arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Puudega inimene hakkas võrduma enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult. Tänu sellele muutus inimeste suhtumine, puuega inimene muutus subjektist objektiks. Sellest sai meditsiiniline puudekäsitlus, mis kestab ka tänapäevani.

Kuid 19. sajandi teisel poolel tekkinud eugeenikaliikumine, põhines Sparta mudelile.

                 d) Puue kui ühiskonna probleem – olid erinevad probleemid, nagu näiteks: kitsas ukseava, kust inimene oma rattatooliga läbi ei saanud. Tänapäeval abiks on olemas: kuuldeaparaat, nägemisabivahendid või operatsioon. Tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos takistustega.

Diagnoos kui "puue" on tänapäeval rahulikum, nagu oli mainitud, paljud elavad tavapärast eluviisi. Kõik, kes on "teistsugused", saavad tänapäeval sarnaneda teistega peaaegu samaväärselt kui tervena sündinud inimene. Meditsiiniteadus ja tehnika on niivõrd arenenud, et inimesele, kes sündis ilma käeta või jalata on võimalik asendada kätt ja jalga nii, et tänu oma mõtlemisele saab sellega liigutada, kontrollida jne.

 

                 e) Puue kui eluviis – kuna kõik me oleme erinevad, siis ka puuega inimene tajub oma probleemi erinevalt. Keegi kardab võõraid silmi ja jutte, aga keegi ei pane sellepeale tähele. Sama nagu kurtidel oma rühm on ka tavainimestel oma rühm. Meil näiteks prillid ja puudega inimestel oma gruppid nagu kurdid. Grupp on nagu omamoodi puue liik.